PUUKENTSEFALIIDI VASTU VAKTSINEERIMINE
Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse aastaringselt nii täiskasvanuid kui lapsi alates esimesest eluaastast. Täielik puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine koosneb kolmest doosist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte esimest doosi on immuunsus olemas, kuid kestab ainult ühe hooaja. Kolmas doos pikendab immuunsust ja edaspidi on vaja tõhustusdoos teha 3 aasta möödudes ning järgnevad tõhustusdoosid 5-aastaste intervallidega.
Lisainformatsioon on leitav veebilehel www.vaktsineeri.ee.
GRIPI VASTU VAKTSINEERIMINE
Gripp on viiruslik ja sageli raskelt kulgev haigus, mille tundemärkideks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38 °C ja rohkem) ning millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu-, lihasvalu või hingamisraskused. Gripi vastu annab kõige kindlama kaitse vaktsineerimine. Parim aeg vaktsineerimiseks on oktoobris ja novembris, kuid kaitsesüsti võib teha ka kogu gripihooaja kestel. Immuunsus kujuneb 2 kuni 3 nädala jooksul pärast kaitsesüsti ja selle mõju kestab kuni aasta.
Riskirühma kuuluvad inimesed saavad tasuta gripi vastu vaktsineerida.
Riskirühma kuuluvad:
- 6 kuu kuni 7-aastased lapsed (k.a);
- vanemad kui 7-aastased lapsed, kes kuuluvad terviseseisundi tõttu gripi riskirühma (lapsed ja noorukid, kellel on südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus);
- rasedad;
- 60-aastased ja vanemad inimesed;
- üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed.
Riskirühma mitte kuuluvad inimesed peavad vaktsineerimise eest ise tasuma.
Alla 9-aastased lapsed, kes ei ole varem saanud hooajalist gripivaktsiini, vajavad esimesel korral kahte annust (teine annus manustatakse vähemalt 4 nädalat hiljem). Lapsed ja noorukid, kes kuuluvad riskirühma haiguse tõttu, peaksid vaktsineerimise osas eelnevalt nõu pidama oma raviarstiga.